Tagasiside

Minu üks nõrgemaid kohti on olnud läbi aastate enda piiride puudumine. Või siis nende kehtestamine alles siis, kui ise olen kriisis ning murdumise äärel. See aasta on mulle aga eriti õpetanud, KUI väga on vaja enda piirid kehtestada ja saada aru enda võimetest ning ka vastutusalast. Ka teiste vastutust kipun üle võtma. Liiga palju enda kanda võtta ning siis kohustuste alla mattuda on väga lihtne. Sealt aga tervena välja tulla on olnud minu jaoks päris keeruline ülesanne. Seda enam on mul ülimalt hea meel, et just Eliana juurde sain teraapiasse tulla. Aga miks ma otsustasin tulla? Ühel hetkel käis läbi klikk, et enam niimoodi jätkuda ei saa. Olen viimase 2 aasta jooksul läbi põlenud 3 (!!) korda. See väljendus peamiselt selles, et puudus suutlikkus asjadest rõõmu tunda (mis varasemalt on alati head meelt pakkunud). Puudus ka soov magama minna (sest ei tahtnud, et järgmine päev kõikide nende kohustustega juba saabuks). Olen olnud kergesti ärrituv (valasin välja põhiliselt kahjuks pereliikmete peal). Kui keegi pöördus mu poole mingisuguse sooviga, siis ma ärritusin selle peale, sest tundsin, et MA JU ENAM EI JAKSA JA EI TAHA! Just täpselt nii ma karjusingi – enda peas muidugi. Ma nutsin tööl täiesti suvaliste asjade pärast. Kui eelnevad korrad olen ma ise välja tulnud nendest olukordadest, siis viimane läbipõlemine pole lõplikult “kustunud” siiani. Viimane piisk karikasse oli see, kui mõistsin, et ma tahaksin iga päev alkoholi juua. Minu ainuke mõte oli see, et kui ma pärast tööd koju jõuan, siis ma joon pokaali (või 2) veini ja kõik läheb paremaks. Tuju muutub, ma olen parem ema, abikaasa ja inimene, sest ma suudan siis natukenegi lõdvestuda. Jah, ma ei joonud iga päev, sest ma tean, kui kiiresti võib tekkida sõltuvus. Aga see tunne, et ma nii väga vajan seda, muutus minu jaoks päris häirivaks. Ja kelluke mu peas hakkas õnneks tilisema. Enne teraapiasse tulekut ma pabistasin päris palju. Olen varemgi proovinud teisi teraapiavorme, ning ma kartsin kahte asja – muutuseid, mis teraapiaga kaasnevad (või ei kaasne) ning taastumist. Üllatus oli aga suur kui kaasnenud muutused olid ainult positiivsed ning mitte liialt drastilised. Taastumine oli väga kerge. Palju toetas loomulikult ka see, et tearpeudiks oli just Eliana. Eliana on 100% usaldusväärne ning tean, et oma tööd teeb ta meeletu kire ja pühendumisega. Ta päriselt usub ja näeb neid muutusi, mida teraapia endaga kaasa toob. Teadsin selgelt, et kui ma tahan, et minu elu püsivalt muutuks, pean ma sellele ka pühenduma. Pean teadlikult tegema pisut teisi valikuid kui olen senini teinud. Teraapiasessiooni käigus oli ühtlasi nii põnev kui ka valulik kaevuda oma lapsepõlvemälestustesse ning oma uskumused enda ning ka teatud olukordade kohta ümber muuta. Sessiooni-järgne lindistus aga andis igasse päeva nii hea ja positiivse laengu ning aitas iga päevaga kinnistada neid uusi uskumusi. Kuulasin kohusetundlikult kõik need 21 päeva lindistust ning tihtipeale isegi 2 korda – hommikul ja õhtul. Ning üks kõige kummalisemaid asju oli see, et ma kuulsin iga kord enda jaoks midagi uut. Ausalt, see oli täiesti uskumatu. Nagu täielik sibula koorimine – kiht kihi haaval kuuled Sa täpselt seda, mida sel hetkel on vaja kuulda. Ja see aitas nii palju! Muutused ei toimunud kohe. See võttis aega umbes 2 nädalat, kui minus käis läbi uus klikk. Tärkas sisemine tugevus. Minu sisse tekkis arusaamine, et ma olen täiskasvanud naine, kes saab ise enda eest seista. Ma võin kõva häälega välja öelda, kui mulle midagi ei sobi või paneb mind tundma ebamugavalt või kui midagi on halvasti. Ma ei sõltu mitte kellestki. Ma võin öelda « ei », kui tunnen, et midagi on liiast. Tänu sellele hakkasid lahtuma ka muud ülalkirjeldatud sümptomid. Kas need on täielikult kadunud? Ei ole. Ma alles õpin. Komistan ja proovin siis uuesti, aga sisemine tugevuse tunne on jäänud püsima. See aitabki mul taas püsti tulla. Teine muutus on aga seotud alkoholi tarbimise vajadusega. See on kadunud!! See ei tähenda, et ma üldse alkoholi ei tarbi. Aga mul puudub täielikult igapäevane vajadus ja soov seda teha. See kinnisidee on kadunud ja see on selle teraapia tõeline võit! See näitab, et kuigi ma vahepeal veel komistan enda piiride kehtestamisel, siis on mu elu nii palju pingevabam ja mõnusam. Mul on üsna lihtne leida nendes keerulisemates olukordades muud väljundit kui alkoholi tarbimine. Ma tunnen, et ma olen praeguseks sellest ringist välja saanud ja see teeb nii-nii palju rõõmu! Ma soovitan absoluutselt kõigil kas või ühe korra ära proovida see teraapiavorm. Meil kõigil on valusamaid teemasid, mis vajaksid tähelepanu ja selleks ei pea üldse olema kriisis. Pigem teha ikka ennetustööd. See on minu arust üks enda poputamise viise, sest sellist kergust kogeda enda sees on tõeline õnn ! Aitäh, Eliana, et Sa oled valinud olla terapeut, kes aitab tervendada valusaid kohti ning aitab kogeda päris rõõmu ja avardumist.